Kolmainsus raporteerib Sänna Kultuurimõisast

Armas Grete tegi latte arti...
Ja joonistas minu sinna peale! Uskumatu.
Loodan ise ka kunagi enda elus sellise ilu ja harmoonia leveli saavutada :)

*

Aitäh kõigile, kes siiani on andnud blogi tagasisidet või lihtsalt mulle märku andnud, et nad loevad ja et huvi on! See on minu jaoks nii-nii oluline, kuna ma ei pea seda blogi endale mälestuste jäädvustamiseks, vaid ma tahangi oma põnevaid kogemusi jagada justnimelt teiega. Ja kogemused ON põnevad. Võib-olla ma ei suuda neid nii hästi edasi anda, aga minu jaoks on viimased kuud ja nädalad olnud silmiavardavad, ülihuvitavad, inspireerivad ning tundub kummaline kõiki neid uusi suundi ainult endale hoida.

Rõhutan, et ma ei pretendeeri oma kirjutistega tõele, st miski siin blogis ei ole kivisseraiutud reegel. Ma lihtsalt elan seda kõike läbi, kogen ja õpin. Ma muutun iga päevaga ja ilmselt ka mu sissekannete sisu hakkab ajas muutuma. Kuid siiski tunnen ja tean, et see blogi on vajalik. Vajalik on ka teie tagasiside, nii halb kui hea! Aitäh! ♥

*

See esmaspäev oli üks vingemast vingem päev, sest käisime külas Sänna Kultuurimõisas.

Kes? Remo, Erki ja Pille ehk heli, pilt ja sõna (Remo on audiofiil ja teeb SoundCloudis podcasti, Erki tegeleb foto ja filmiga ja mina pean blogi) ehk kolmainsus, nagu me ise end kutsusime :).

Kus? Võrumaal. Mööda maanteed sinna sõites oli täpselt selline tunne, et ühele poole (põhja) jääb tsivilisatsioon, Eesti, ja teisel pool maanteed, lõunas, suurte metsade taga on maailma ots... Ning et Sänna jääb täpselt piiripeale.

Mis? Sänna Kultuurimõis on Sänna mõisas ja selles ümbruses tegutsev väike kogukond, kelle põhivaldkonnaks on uutlaadi (vabateaduse vormis) kool - Leiutajate Külakool. Neil toimuvad seal ka seminarid, kontserdid, joogatunnid, etnolaagrid jm üritused, huvilistele üüritakse välja pisikesi kortereid ja alati on oodatud vabatahtlikud, kes soovivad kogukonnaelusse panustada või sellistlaadi elu tundma õppida. Rohkem infot kodulehelt: https://www.kultuurimois.ee.

Miks? Külastame Ubuntu Eesti raames erinevaid kogukondi, kui aus olla, siis ma pole veel päris täpselt aru saanud, mis eesmärgil :D. Ubuntu mõttes tahetakse vist kogukondade ühendust teha, et sarnaselt mõtlevad ja tegutsevad inimesed saaksid jagada oma kogemusi ja jõud ühendada. Aga mina läksin lihtsalt kõrvetava huvi pärast - mis asi on kogukond ja kuidas see toimib.

Kohale jõudes kohtusime esiteks Hendrikuga, üks kogukonna loojaist, kes parasjagu andis lastele esimese koolipäeva esimest matemaatikatundi :). Kiire tutvustuse järel saatis ta meid edasi maja ja raamatukogu uudistama, et ise tundi edasi anda.
Raamatukogus kohtusime raamatukoguhoidja Kristiga, kes tegeleb raamatute komplekteerimise ja tellimisega ning vajadusel aitab ka muudes kogukonnatöödes. Ta rääkis, et Sänna kogukond on eriline selle poolest, et inimesed ei ole seal kogu aeg füüsiliselt kohal, vaid käivad vastavalt vajadusele. Neid ühendab soov, mõte, tegu, kuid mitte ilmtingimata füüsiline kohalolu.
Tema sõnul elab mõisaalal parasjagu neli perekonda, kellest üks plaanib lähiajal edasi liikuda. Sest, Krista sõnul, kogukonnamajadega ongi nii, et inimesed käivad sealt tihtli läbi, lähevad oma kogemusi ja õppetunde saama ning siis avastavad, et nüüd on aeg edasi liikuda. Ja paljud kogukondade elanikud ongi rändava eluviisiga inimesed.

Järgmiseks kohtusime majaemand Kadiga, kes oli parasjagu ametis lõuna valmistamisega. Lõuna oli ka hästi vahva - sõime üliiiimaitsvat taimetoitu ja jõime teed, enne söömist tegime väikse tänulikkuse ringi.

 Päikeseratas, päikeseratas :)

Pärastpoole tutvustas Kadi mõisa ajalugu ja kogukonna loomist. Nad alustasid Hendrikuga Sänna mõisa renoveerimist kaheksa aastat tagasi, ilma et neil oleks õrna aimugi, mis sellest saab või kuidas oleks õige toimida. Ainus, millele nad said toetuda, oli tunne südames. Kadi puhul mängis rolli see, et ta alati teadis, et tavavoolu koolisüsteem ei sobi tema olemusega kokku. Nii loodigi kogukonna juurde alternatiivkool - Leiutajate Külakool.
Kuid kogukonnaelu liikumine on Kadi sõnul alati väga-väga tsükliline - kord sujub kõik suurepäraselt, siis jälle on väga rasked perioodid. Mõnikord satub sinna palju inimesi korraga kokku, teinekord kõik justkui põgeneks eemale.
Kogukonnaelu kirjeldas Kadi kui karmakatelt. Et alguses tullakse kohale suure entusiasmiga – nüüd oleme vabad, teeme uusi asju, alustame uut vinget elu, ja alguses see nii ongi, aga mingi aja pärast entusiasm vaibub ja sügavalt seest hakkab pinnale kooruma asju, mis vajavad tähelepanu. Suured probleemid tulevad kõik esiplaanile ja siis on kaks võimalust: kas kohkud tagasi ja annad alla või murrad raskustest läbi. See olevat väga valus, aga väga ilus protsess. Ja taas tsükliline - läbimurdele järgneb puhkehetk, aga pärast lühikest rahulolufaasi hakkab karmakatel uuesti tööle, ja veel sügavamalt.

Sellest, mida Kadi ja Hendrik meile intervjuudes rääkisid, võiks terve pika ajaleheartikli kirjutada (või lausa mitu), aga kuna meil oli ju kaasas tore raadioreporter Remo :) siis ma hoopis suunan igat huvilist edasi tema SoundCloudi lehele, kust saab kuulata täispikkuses intervjuud Hendrikuga. Või siis saab sama asja vaadata pildiga Youtubest, Ubuntu kanalilt. Väga, väga soovitan kuulata/vaadata! Eriti neile, kes usuvad, et praegune koolisüsteem on ajast ja arust ning et asemele oleks vaja midagi efektiivsemat, vabamat ja ausamat. (Kooli kohta kuuleb alates 11:04.)
Remo intervjueerib: https://soundcloud.com/tunnike-iseendaga/vastutus-teeb-vabaks-ft-hendrik-noor
Erki filmib: https://www.youtube.com/watch?v=YmHRVH3FCzQ

 Mulle väga meeldis raamatukogu raamatuvalik :)

Kirjutan lihtsalt mõned tsitaadid üles intervjuust Hendrikuga:
"Oma ideaalis ma unistasin sellest, et töö ja hobi oleks täpselt samad asjad."
"Inimesed mõtlevad, et maaelu on "Bullerby"... Aga tegelikkuses on "Tõde ja õigus" hoopis." :)
"Ma polegi kordagi kahetsenud, et maale sai kolitud."
"Kool võiks olla lapsest lähtuv, lapse huvidest lähtuv, ja seega hästi spontaanne. Oleneb, mis laste kogumi sünergiast üles kerkib, sellest saab õppetöö kese."
"Eesti kooli puudutavad seadused on päris liberaalsed. Nad küll sätestavad ära, kuhu sa pead jõudma iga 3 aasta tagant, aga kui nüüd täpselt vaadata, siis kuidas õpetaja sinna jõuab, on täielikult selle õpetaja teha, on täielikult selle kooli teha. See võimaldab väga laia metoodilist vabadust."

Aa, muuseas, Leiutajate Külakooli õpilastel tekkis huvi tsirkuse vastu, mille tulemusel panid 7-12-aastased lapsed täiesti ise püsti oma firma. Kuulake selle kohta, see on võimas! Tavakooli õpilased kipuvad jääma sõltuvaks, kuid need lapsed siin on suurepärane näide iseseisvusest ja ettevõtlikkusest. https://www.circus24.ee/.

"Kui koos elada kogukonnana, siis üksteise tundmine läheb järjest suuremaks. Suhtlus läheb sügavamale. Kui esimene pool aastat või aasta aega sa räägid inimesega hobidest, ehitusasjadest söögist jms, siis ühel hetkel tekib see koht, kus enam ei viitsi ja see teemadering ammendab end. Hakkad (inimesi) nägema - inimesed muutuvad läbipaistvamaks. Tekib küsimus: miks me sellest pealiskaudsusest räägime, ma ju näen, et sul on mingi mure või rõõm või asi südamel. Siis hakatakse pigem räääkima nendest asjadest, mis on tavalise pealiskaudsuse taga ja läheb kiht sügavamale."
"Ühel hetkel läheb üsna kõhedaks, tulevad teatavad hirmud välja. Ma ei taha, et kõik teaksid seda minu kohta. Ma ei taha ka ise seda teada enda kohta, sest ma pole sellele otsa vaadanudki."
"Arvasin, et inimesed elavad kogukonnas koos, sest nii on lihtsam ja ökonoomsem. Tegelik sügavam mõte seal on hoopis midagi muud - läbi inimsuhete saada endast teadlikuks."

"(Klassi ees) ei pea teadma palju, ei pea oskama, ei pea olema autoriteet, ei midagi sellist ebaloomulikku, vaid lihtsalt olema sina ise hästi loomulikul kujul."
"Kool võib olla hästi lõbus koht, kus on kõigil hea olla. Lastel, õpetajatel ja vanematel ka ei tohiks väga stressi olla sellepärast, mis seal koolis toimub."
"Paljud lapsevanemad on väljendanud: "kahju, et mina ei saa siin käia!" Ja siis ongi nii, et lapsevanemad tulevad ka ja võtavad mingeid rolle. See on vahva koostegemine, ühisloome, ning seiklused ja unistused, mida lastega koos teha, võivad olla suured."
"Kool ei ole kui koht, kus sa valmistud eluks, vaid sa juba eladki! Võiks ju olla niimoodi?"
"Koolis ma õppisin end välja lülitama. Kool tähendas justkui surnud aega. Sellise tundliku, uudishimuliku hinge pidi korraks kõrvale panema. Kool peaks ju olema koht, kus tundlik, uudishimulik, ilus hing saaks justkui avaneda; õpetaja roll on luua tingimused, et see ilus õis saaks avaneda."
"Miks lapsevanemad lubavad seda, miks nad survestavad juurde, et sa pead olema parem kui naaber, klassi parim? Edu kultust süstitakse sisse - miks?"
"Ainuke asi, mis seda absurdi koos hoiab on see, et kõik teevad seda, millegipärast..."
"Vastutus tähendab vabadust."

*

Kui jaksasid selle mahuka postituse läbi lugeda, siis... palju õnne, aga mul on juba uus sama pikk jutt valmimas :D :D  Nimelt käisime mampsi ja Erkiga see nädalavahetus ühes väga, väga võimsas talus kunsti loomas, sisemisi energiaid transformeerimas, loodusega kontakti leidmas jpm. See oli niiiiiii uskumatult lahe kogemus, et vajab kirja panemist (kuigi see siis ilmselt kaotab vähemalt poole oma särast). Ma poleks elusees osanud arvata, et minus on nii palju loovust ja kunstihuvi peidus, aga vot...
Tasub uusi asju proovida. A bientot:)